Oppalaš eavttut

Jus galgá oažžut doarjaga ISFI:s, de ferte sihke ohcci ja prošeakta deavdit ISFI oppalaš eavttuid (Kulturteasta). ISFI árvvoštallá ohcama muttolaččat ja dáiddalaččat prošeavtta dáiddalaš kvalitehta, ohcci čađahannávcca ja ISFI njuolggadusaid kriteraid vuođul.

  • Doarjja lea čadnon sámi kultuvrii ja gillii. Prošeavttain mat ohcet doarjaga, gáibiduvvo čuovvovaččat:

    1. Giehtačálus mas filmma váldodialoga lea sámegillii.
    2. Váldofáddá galgá vuosttažettiin leat čadnon sámi historjái, kultuvrii dahje servodatdiliide, dahje nuppádassii eará álgoálbmogiid sullasaš fáttáide.
    3. Prošeavttas lea sámi buvttadanfitnodat, juogo váldo- dahje mielbuvttadeaddjin, man váldoulbmilin lea audiovisuála buvttadeapmi ja mii lea registrerejuvvon Sámis, Norggas dahje EEO-riikkas.
    4. Guovttis golmma guovddáš váldoolbmos buvttadeamis atniba iežaska sápmelažžan dahje leaba sámegielagat:
      • Buvttadeaddji dahje mielbuvttadeaddji galgá álo lea sápmelaš dahje sámegielat.
      • Bagadalli ja giehtačállosa čálli galgaba váldonjuolggadussan leat sápmelaččat dahje sámegielagat.

    Loga eambbo kulturteastta birra dás.

  • Buot ohcamat árvvoštallojuvvojit prošeavtta dáiddalaš ja filbmafágalaš kvalitehta, buvttadankvalitehta ja muttolaš árvvoštallama vuođul. ISFI deattuha maiddái sohkabealledássedeattu ja máŋggabealatvuođa ohcamiid árvvoštallamis.

    Áššemeannudangiella lea sámegiella, eŋgelasgiella dahje dárogiella. Dát mielddisbuktá ahte ohcamat, loahpparaporttat ja dasa gullevaš bákkolaš mildosat galget leat ovtta dain gillii.

    Áššemeannudanáigi lea dábálaččat gaskal 6-8 vahku, muhto sáhttá molsašuddat iešguđet ortnegiin.

  • Eanaš doarjjaortnegiin eai leat ohcanáigemearit, ja ohcamat meannuduvvojit dađistaga. Buvttadandoarjagis lea ohcanáigemearri guovvamánu 1. beaivvi, miessemánu 2. beaivvi, čakčamánu 1. beaivvi ja juovlamánu 1. beaivvi.

  • Buot doarjjaohcamat mat sáddejuvvojit Internašunála Sámi Filbmainstituhttii, galget sáddejuvvot elektrovnnalaččat. Juohke doarjjaortnegis lea sierra ohcanskovvi mii galgá geavahuvvot.

  • Ovdal go ohcan sáhttá meannuduvvot, de galgá áššemeannudeaddji árvvoštallat iežas bealátvuođa Norgga hálddašanlága § 6 mielde. Áššemeannudeaddji beassá ohcamiidda go bealátkeahtesvuohta lea árvvoštallojuvvon ja duođaštuvvon.

  • Buot ISFI doarjjavuostáiváldit ožžot doarjjareivve mas čilgejuvvojit doarjaga eavttut ja máksima plána.

    Buot doarjjaohccit ožžot vástádusa iežaset ohcamii. Jus du ohcan hilgojuvvo, de oaččut hilgunreivve.

    ISFI doarjjalohpádus lea fámus golbma mánu doarjjalohpádusa rájes. Jus doarjjavuostáiváldi ii leat dohkkehan doarjaga eavttuid golmma mánu siste, de gessojuvvo doarjja ruovttuluotta almmá dieđu haga.

  • Kultur- ja dásseárvodepartemeanta lea Internašunála Sámi Filbmainstituhta ovttaskasmearrádusaid váidinásahus. Váidináigemearri lea golbma vahku dan rájes go ohcci oažžu vástádusa ohcamii.

  • Giehtačálusstipeanda máksojuvvo dábálaččat guovtti oasis; 75 % máksojuvvo go doarjjavuostáiváldi čálalaččat lea dohkkehan doarjjalohpádusa, ja 25 % máksojuvvo maŋŋel go ISFI lea dohkkehan dorjojuvvon prošeavtta raporterema. Eará máksinortnet sáhttá árvvoštallojuvvot dárbbu mielde.

  • Jus maŋŋil boahtá ovdan ahte doarjja ii leat geavahuvvon doarjjareivve eavttuid mielde, dahje ahte prošeakta lea badjelmeare ruhtaduvvon, de sáhttá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta gáibidit ruovttoluotta olles dahje oasi doarjagis. Jus šaddá ruovttoluottamáksingáibádus, de dahká ISFI mearrádusa dán birra, ja doarjjavuostáiváldái sáddejuvvo reive ja fakturá.

  • Doarjjavuostáiváldi ferte dokumenteret movt ja masa doarjja lea geavahuvvon.

    Bákkolaš mildosat mat galget čuovvut raporterema:

    • Prošeaktarehketdoallu
      Rehketdoallu galgá čájehit buot juolluduvvon prošeavtta goluid ja buot sisaboađu. Rehketdoalli galgá leat dohkkehan ja vuolláičállán buot rehketdoaluid. Prošeaktarehketdoallu man rehketdoallodárkkisteaddji lea dohkkehan, gáibiduvvo jus doarjja lea NOK 200 000 dahje eanet. Lassiárvodivat ii leat dohkkehuvvon gollu. Dát guoská maiddái fitnodagaide mat eai leat lassiárvodivatgeatnegasat.
      Jus don raporteret mátkestipeandda anu, de galggat rehketdoalu sajis sáddet guittiid mat duođaštit bušehterejuvvon goluid. Borramuš- ja vuodjingolut eai gokčojuvvo.
    • Prošeavtta ruhtadeapmi
      Spesifisere ja čilge makkár ruhtadeapmi prošeavttas lea ja gii ruhtada prošeavtta.
    • Revišuvdna
      Prošeaktarehketdoallu man rehketdoallodárkkisteaddji lea dohkkehan, gáibiduvvo jus doarjja lea NOK 200 000 dahje eanet.

     

    Maid galgá dárkkistit:

      • iskat gávdnojit go rehketdoallomildosat ja leat go dat riekta čállojuvvon rehketdollui prošeaktagollosadjái dahje prošeaktanummarii
      • iskat gusket go buot golut doaimmaide mat leat čađahuvvon doarjjaáigodagas
      • iskat leat go muhtun golut erenoamážat, juogo sturrodaga dahje šlája dáfus, dahje eai oro leamen dohkálaččat ja lunddolaččat doarjaga ulbmila oktavuođas
      • iskat leat go stuora erohusat bušeahta ja rehketdoalu gaskkas

     

    Rehketdoallodárkkisteaddjiraporta galgá sisttisdoallat:

      • doarjjavuostáiváldi nama ja organisašuvdnanummara
      • doaimma mii lea dárkkistuvvon
      • prošeaktarehketdoalu váldologuid: vuostáiváldon doarjja, ollislaš sisaboađut ja golut
      • čilgehusa vejolaš gávdnosiid birra mat bohtet rehketdoallomildosiid dárkkisteamis
      • rehketdoallodárkkisteaddji vejolaš eará mearkkašumiid prošeaktarehketdoalu birra
      • báikki ja beaivvi ja rehketdoallodárkkisteaddji vuolláičállaga
        Doarjjavuostáiváldis lea ovddasvástádus dieđihit rehketdoallodárkkisteaddjái dáid čuoggáid birra.

     

    • Buvttadandoarjja
      Buvttadandoarjaga raporterema oktavuođas galget čuovvovaččat sáddejuvvot ISFI:i: filbmafiilla master, plakáhttagovva, vihtta allakvalitehta gova filmmas ja oanehis filbmačilgehus.
    • Ovdánahttindoarjja
      Ovdánahttindoarjaga raporterema oktavuođas fertet sáddet vejolaš pilohta, giehtačállosa ja eará materiálaid mat leat gárvásat prošeavtta ovdánahttima čađaheamis.
    • Giehtačálusstipeanda
      Jus leat ožžon doarjaga giehtačállosa ovdánahttimii, de galggat sáddet gárvves giehtačállosa ISFI:i. Giehtačálusstipeandda raporteremis ii gáibiduvvo rehketdoallu iige čilgehus prošeavtta ruhtadeami hárrái. Mii fuomášuhttit ahte mii eat gease vearu giehtačálusstipeanddas, ja don fertet ieš dieđihit stipeandda vearroeiseválddiide.

     

    Jus prošeakta ja raporteren lea maŋŋonan, de ferte doarjjavuostáiváldi čálalaččat ohcat áigemeari maŋiduvvot ohcanportálas buori áiggis ovdalgo raporterenáigemearri dievvá.

  • Jus doarjjavuostáiváldi rihkku njuolggadusaid dahje ISFI ii oaččo loahpparaportta ja rehketdoalu ja buot dasa gullevaš bákkolaš mildosiid, de sáhttá dat váikkuhit boahttevaš doarjagiid gieđahallamii ja juolludeapmái. Jus doarjjavuostáiváldis lea doarjja mii ii leat raporterejuvvon, de hilgu ISFI automáhtalaččat doarjjavuostáiváldi ođđa ohcamiid.

    Njuolggadusat meroštallojuvvojit leat rihkkojuvvon jus doarjja ii leat geavahuvvon doarjaga eavttuid mielde ja/dahje jus rihkku dahje ii čuovo mearrádusaid maid ISFI lea dahkan ISFI njuolggadusaid vuođul.

    Namuhuvvon rihkkuma oktavuođas sáhttá ISFI maid mearridit čuovvovaš ráŋggáštusaid:

    • Heaittihit doarjagiid máksima guoskevaš prošektii
    • Heaittihit doarjagiid máksima doarjjavuostáiváldi eará prošeavttaide
    • Gáibidit olles dahje osiid doarjagis máksot ruovttoluotta
    • Addit doarjjavuostáiváldái gitta 3 jagi errenáiggi, goas doarjjavuostáiváldái ii sáhte juolluduvvot doarjja
    • Jus dáhpáhuvvá mearkkašahtti rihkkun, de galgá ISFI ovttatmano bissehit buot doarjjajuolludemiid guoskevaš prošektii mas lea sáhka