RABAS BOVDEJUPMI: Jaskkodahtton Jienat

Almmuhuvvon: 20.01.2026

RABAS BOVDEJUPMI:

JASKKODAHTTON JIENAT

The Silenced Voices

Jaskkodahtton jienat – lea Internašunála Sámi Filbmainstituhta vástádus Duohtavuođa- ja soabadanprosessii, ja vuolggasaddji lea ahte seanadeapmi gáibida duohtavuođa muitaleami vásáhusaid bokte.

Sámi álbmot lea badjel 150 jagi vásihan garra assimilerenpolitihka, mii lea váikkuhan sámi ovttaskas olbmuid, báikegottiid ja servodagaid, ja dán politihka váikkuhusat vuhttojit ain odne Sámis.

Filmma bokte dát prošeakta addá vejolašvuođa loktet vásáhusaid mat guhká leat leamaš jaskkodahtton, ja nu mii maid láhčit dili muittašit, ságastallat ja addit saji ođđa muitalanvejolašvuođaide.

ISFI bovde filbmadahkkiid ja filbmajoavkkuid oasálastit Jaskkodahtton jienat prošektii, mas jurddan lea ovdánahttit ja buvttadit sihke dokumentáraid ja fikšuvdnafilmmaid, mat váldet vuođu assimilerenpolitihka vásáhusain miehtá Sámi. Filmma bokte, dát prošeakta lokte persovnnalaš ja kollektiivvalaš muitalusaid mat leat jaskkodahtton áiggiid čađa.

Filbmadahkkit besset oasálastit ovdánahttinprográmmas mas lea bargobájit, mentor- ja doarjjaortnegat. Ulbmilin lea ovdánahttit ja buvttadit filmmaid mat govvidit assimilerenpolitihka vásáhusaid Sámis. Prográmma rahpá maiddái vejolašvuođa oahpahit ovtta dahje guokte “impact- buvttadeaddji”, dahje váikkuhan-buvttadeaddji, gii oažžu erenoamáš čuovvoleami ja oahpu mentoris.

Prošeakta Jaskkodahtton jienat lea vástádussan Norgga Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raportii, ja ulbmil lea oažžut soabadanproseassa almmolašvuhtii, Norggas, Davviriikkain ja muđui máilmmis. Nana filbmajienaiguin háliida ISFI láhčit saji reflekšuvdnii, gulahallamii ja soabadeapmái.

Ohcanáigemearri:

Guovvamánu 8. b., 2026

 

 

BARGOBÁJI BIRRA

Prográmma doarju 10-15 filmma, mat váldet vuođu 150 jagi assimilerenpolitihka váikkuhusain Sámis. Prošeavttat sáhttet leat dokumentárat dahje fikšuvnnat, oanehis- dahje guhkesfilmmat, ja sáhttet guorahallat persovnnalaš ja oktasaš servvodatlaš historjjáid vássánáiggis, dálááiggis dahje boahtteáiggis. Mii sávvat ahte filmmaid bokte sáhttit čajehit assimilerenpolitihka váikkuhusaid sámi servodagaide ja servodahkii muđui. Válljejuvvon filbmadahkkit besset oasálastit dákkár ovddinahttinprográmmii:

  • Álggahanbargobádji Guovdageainnus, Norggas, njukčamánu 15.-19. b. 2026
  • Čuovvuleapmi ja bagadeapmi
  • Logaldallamat hárjánan filbmadahkkiiguin ja suorggi ámmátolbmuiguin
  • Vejolašvuohta ovdánahttit filmma prošeavtta áigodagas
  • Oassálastin internašunála váikkuhankampánnjas

MIHTTOMEARIT

Jaskkodahtton jienat prošeavttas leat golbma váldosuorggi:

Persovnnalaš vásáhusat
Čohkket ja gaskkustit sihke peršuvnnálaš ja servvodatlaš vásáhusaid, maid vuolggasadji lea assimilerenpolitihkka maid sámi servodat lea vásihan áiggiid čađa gitta otnažii.

Dáiddalaš dulkon
Doarjut dokumentára- ja fikšuvdna prošeavttaid mat dulkojit, rievdadit ja gaskkustit dáid muitalusaid viidáseappot nana dáiddalaš višuvnnain filmmaid bokte.

Váikkuhankampánnja
Ovttasráđiid internašunála áššedovdiin, nugo Oscar-nominerejuvvon váikkuhankampánnja, buvttadeadji Amber Morning-Star Byars (Sugarcane filbma), ovddidit servodat váikkuhankampánnjaid. Dat sisttisdoallá álbmotkampánnjaid, kuratejuvvon čájáhusaid, servodatdigaštallamiid ja gulahallandeaivvademiid, mat eai leat dábálaččat oassin dábálaš filbmačájehemiin.

 

DUOĐAŠTUVVON MENTORAT

Amber Morning Star Byars (Sugarcane), Academy bálkášumi evttohas, Impact Producer.

Alice Quinlan, Impact Producer, Red Owl.

Fabien Forsberg ja Bård Kjøge Rønning, Antipode films, Academy bálkášumi vuoiti buvttadanfitnodat (No Other Land).

Suvi West, čálli ja bagadalli (Máhccan).

MO OZAT

Sádde ohcamuša mas leat mielde:

  • Oanehis motivašuvdnačálus
  • Oanehis čoahkkáigeassu CV:s
  • Oanehis prošeakta čilgehus (logline, eanemusat 3 cealkaga)
  • Prošeaktačilgehus, okta siidu

 

Ohcanáigemearri lea guovvamánu 8. b. 2026.

 

Prošeakta lea rabas buot Sámi filbmadahkkiide olles sámis, geaiguin leat filbmaideat maid vuolggasadji lea assimilerenpolitihka vásáhusat ja movt sáhttá dálkkodahttit ja ovddidit Sámi servodaga boahtteáigái. Mii sávvat máŋggalágan perspektiivvaid, ovdanbuktimiid ja dáiddalaš lahkonemiide bures boahtima ja ávžžuhit sihke easkkaálgiid ja hárjánan filbmadahkkiid ohcat.

Don sáhtat ohcat searvat filbmaprošeavttain dahje váikkuhanbuvttadeaddjin.

Jus leat gažaldagat dán prošeavtta birra, de váldde oktavuođa silja@isfi.no – Silja Somby, ISFI Filbmakonsuleanta. Oaččut dieđu vahkku 8 jos beasat searvat prošektii.

Dieđut máŧki ja orruma ektui bargobájis Guovdageainnus

Oasseváldit fertejit ohcat mátkedoarjaga ISFI ohcanportála bokte jos áiggut mátkoštit Guovdageidnui. Oasseváldit fertejit ieža koordineret máŧki (nu go biilla, busse, girdimáŧkiid jna).

ISFI fállá orrunsaji Thon hoteallas Guovdageainnus sotnabeaivvi rájes duorastaga radjai (15.-19.03.2026). It dárbbaš ieš diŋgot hotealla dahje sáddet sierra ohcamuša hoteallagoluide.

Govva lea Sophus Tromholt bokte, ja lea govvejuvvon Guovdageainnus sullii 1882–83. Gova oamasteaddji lea Bergen Universitehta bibiliotehka Marcus čoahkkáldat. Eanet dieđut gova birra Marcus čoakkáldagas dás.