Ođđa raporta filbmaoahpahalli sajiid birra

Logi ođđa ávžžuhusa oahpahallansajiid ektui Sámi filbmabuvttadeamis

Ođđa Erasmus+-raporta čalmmustahttá, man láhkai heivehuvvon oahpahallansajit nannejit sámi filbmasuorggi. Sámi oahpahusguovddáš ovttasráđiid Internašunála Sámi filbmainstituhtain (ISFI) ja Kalix álbmotallaskuvllain leat ovttas geahččalan rájáidrasttideaddji oahpahalli modealla Suomas, Ruoŧas ja Norggas.

Prográmma ulbmilin lei nannet filbma- ja mediaoahpahusa ja dustet filbmaealáhusa stuorra dárbbuide, seammás go buorida nuoraid bargovejolašvuođaid.


Guoktenuppelogis hárjehalli leat searvan guđa buvttadeapmái 2024 – 2025 gaskkas, ja oahpahallit serve gaskal 11 beaivvi gitta 90 beaivvi buvttadeamis. Eanas hárjehallansaji ledje guhkitáigásaččat, ja adde vásáhusaid ja bagadallama. Oassálastit bohte Sámi guovllus, SAKK:s ja Kalix álbmotallaskuvllas.

Guovddážis lei oahppan barggu bokte, kultuvrralaš searvevuohta, ja sámi giela ja máhtolašvuođa geavaheapmi buvttadanbirrasiin. Máhccaheaimit ledje hui positiivvalaččat. Oahpahallit muitalit ahte sii leat nannen máhttu, čielgaseappot karriere geainnu gávdnan, ja oktiibuot čájeha rapporta ahte vásihedje 59 proseantta ahtanuššama ámmátfierpmádagain. Buvttadeamit ges atne árvvus oahpahalliid ja sin báikkálaš kultuvrralaš máhttu.

Čoahkkáigeassu
Raporta čájeha ahte Sámi buvttadeamit dárbbašit bargiid geain lea kultuvrralaš áddejupmi ja máhttu buot surggiin – sihke duojis/bivttasteamis, dáidagis gitta buvttadanjođiheapmái, ja assisteanta bagadallái, ja post-buvttadeapmái. Raporta ávžžuha ahte oahpahallansajit buot surggiin, ii dušše go leat filbmemin, nu go ovda-buvttadeamis (casting, lohkan), ja post-buvttadeamis (čuohppan, vuovdaleapmi ja sosiála mediat). Raporta maid ávžžuha ahte nannešii bálkáhuvvon oahpahallansajiid doppe gos vejolaš, ja eastadit cakkiid ja hehttehusaid rájáidrastildeaddji mobilitehta ektui, nu go erohus vearrosystema ektui ja oahpahus rámmaid ektui.

Logi ávžžuhusa
Raporttas leat logi ávžžuhusa, earret eará čielggadit hárjeheaddjirolla bures, struktuvrralaš oppalaš bagadallama nannet, ahte leat sierra mentorat ja nannosmahttit guhkesáigásáš ovttasbargoguimmiid ovttastallama.

Dát bohtosat čatnasit njuolga Film Exčelerator Sápmi, ISFI ođđa ovdánahttin- ja talentprográmmii mii doaibmá čavčča 2025 rájes gitta 2026 rádjái. Prográmmas leat 15 ođđa oahpahalli, ja das leat mielde bagadallan, máksojuvvon hárjehallanáigodat Sámis ja internášunála buvttademiin, heivehuvvon bargobájit, lassin vejolašvuohta oahppásmuvvat filbmamárkana ealáhussii. Prográmma nanne ISFI:a mihttomeari oččodit ceavzilis, innovatiiva ja internášunála oidnosii sámi filbmaealáhusa dakko bokte ahte lasihit bargoveaga mii sáhttá jođihit – iige dušše veahkehit – guovddášdoaimmain filbmabuvttadeamis.


Erasmus+ prošeavtta birra

Hárjehalli modealla lea oassi guovtti jagi Erasmus+ ovttasbargu  “Creating cross-border collaboration in film education in the Sámi region and piloting an innovative traineeship programme model for Sámi film productions,” mii álggahuvvui 2023:s ja maid EU lea ruhtadan. Rapporta dieđut leat čohkkejuvvojit jearahallamiin oahpahalliiguin, buvttadanjoavkkuiguin ja oahpaheddjiiguin. Rapporta lea dušše eaŋgalasgiilli. Logat dan dás.

Erasmus+-prošeakta lea čalmmustahttán máhtolašvuođa juogadeami, fierpmádagaid ja rájáidrasttideaddji ovttasbarggu nannema sámi guovllu filbmaoahpahusas. Prošeakta lea ovttasbargu gaskal Sámi oahpahusguovddáža, Kalix álbmotallaskuvllain ja Internášunála Sámi Filbmainstituhttain. Mihttomearrin lea sihkkarastit, ahte filbmaoahpahus buorebut duste jođánit nuppástuvvi ja ovdánahtti filbmaindustriija, erenoamážit sámi filbmaealáhusa, dárbbuid.

Eambbo dieđut: Sámi film industry and media education.