Doarjaga dieđut
Ođđajagemánu 1. beaivvi 2026 rájes lea Davviriikkaid filbma- ja tv-industriija álggahan oktasaš ekologalaš standárdda buvttademiid oktavuođas, Davviriikkaid Ekologalaš Standárda (The Nordic Ecological Standard – NES). Internašunála Sámi Filbmainstituhtta čuovvugoahtá standárdda jagi 2026 rájes.
Davviriikkaid almmolaš ja priváhta mediaindustriija olaha miljovnnaid gehččiid iežaset audiovisuála buvttademiiguin. Dat mielddisbuktá servodatlaš ovddasvástádusa fuolahit ceavzilis buvttadeami filbmedettiin. Audiovisuála filbma- ja TV-buvttadeamit mat sestet birrasa ja suodjalit resurssaid leat mávssolaččat CO2-ekv-luoittuid unnideami oktavuođas, ja seammás dat lea teknologalaš nuppástusproseassa mas čuvvot sihke teknihkalaš ja dáiddalaš rievdadusat.
Danne lea NES-bargojoavku soahpan doibmiibidjat oktasaš ekologalaš standárdda Davviriikkaid audiovisuála buvttademiide. Bargoproseassa olis leat bargojoavkku lahtut (earret eará filbmainstituhtat, almmolaš ja priváhta sáddejeaddjit, filbma- ja tv-buvttadansearvvit jna.) ovttas soahpan Davviriikkaid Ekologalaš Standárdda (NES). Standárda (NES) lea viežžan inspirašuvnna Duiskka kino-, TV- ja neahtta/VoD-buvttademiid Ekologalaš Standárddain ja Austrália filbmabuvttademiid unnimusdási Ekologalaš Standárddaid katalogas ÖFI/ÖFI+.
Ekologalaš standárda evaluerejuvvo dađistaga ja heivehuvvo dan mielde mii márkanis ain gávdno, dálá dieđa- ja teknologiijadilálašvuođa mielde ja dálkkádaga ja birrasa relevánta ovdáneami mielde. Bargojoavkku lahtut ledje buohkat ovttaoaivilis ahte áigumuš lea dađistaga loktet ambišuvdnadási. Stivra, mii ovddasta Davviriikkaid filbma- ja tv-industriija ja nationála/Davviriikkaid ruhtadanásahusaid, goziha doibmiibidjama.
Buvttadeami vejolaš lassigolut NES-gáibádusaid deavdima oktavuođas galget dohkkehuvvot dohkálaš buvttadangollun ja váldojuvvot mielde ollislaš buvttadanbušehttii. Danne galget ruhtadeaddjit, sáddejeaddjit ja eará ruhtadanbealit gokčat daid goluid seamma vuođuin go eará bušeterejuvvon goluid.
Nanusvuohta, luohtehahttivuohta ja rabasvuohta leat ekologalaš standárdda váldocakkit, ja dan čuovvoleapmi sihkkarastojuvvo standardiserejuvvon duođašteami bokte.
Ekologalaš standárda guoská buot audiovisuála buvttadeami dásiide ja šlájaide ovdabuvttadeami rájes gitta maŋŋebuvttadeami rádjái, oppalaččat beroškeahttá das lea go buvttadanfitnodat Davviriikkaide vai olgoriikii gullevaš. Gáibádusat leat juhkkojuvvon guđa doaibmasuorgái. Eanas doaibmasuorggit sisttisdollet gáibádusaid maid sihke berre ja galgá deavdit. Dat mat galget devdojuvvot leat geatnegahtton gáibádusat. Galgá čađahit dihto unnimusmeari geatnegahtton gáibádusain ovdal go ekologalaš standárda lea ollašuhttojuvvon.
Vuođuštuvvon dilálašvuođain gos geatnegahtton gáibádusaid ii sáhte ollašuhttit, dohkkehuvvojit eanemustá vihtta spiehkastaga oktiibuot 23 geatnegahtton gáibádusas. Dát njuolggadus galgá árvvoštallojuvvot jahkásaččat, ja vejolaš spiehkastagaid lohku sáhttá unniduvvot.
Geatnegahtton gáibádusain berre spiehkastit nu unnán go vejolaš. Jus geatnegahtton gáibádus vuoiggalaččat ii leat relevánta (ovdamearkka dihte jus buvttadeamis eai geavahuvvo idjadanbáikkit olggobeale ruovttu (gáibádus 4.a), de árvvoštallojuvvo ahte geatnegahtton gáibádus lea ollašuhtton. Vaikko geatnegahtton gáibádusat leat garra njuolggadusat, de eai berre Ulbmilgáibádusat adnojuvvon danin, muhto baicca ávžžuhussan vuoruhit ceavzilis buvttadanvuogi mii seastá birrasa. Ulbmilgáibádusaid doibmiibidjan, seamma ládje go geatnegahtton gáibádusaid doibmiibidjan, unnida dálkkádatgássaluoittuid beaktilit ja lea ge dan geažil dakkár doaibmabidju mii ávžžuhuvvo. Boahtteáiggis galget ulbmilgáibádusat geatnegahttojuvvot, ekologalaš standárddaid árvvoštallama ja viidáset ovddideami rámmaid siskkobealde.
1.a Ovddasvástáduscealkámuš jođiheaddjis/-heddjiin ja linjábuvttadeaddjis/-deddjiin
Ovdal go buvttadeapmi álggahuvvo, galget buvttadanfitnodaga jođiheaddji(t) ja linjábuvttadeaddji(t) vuolláičállit čuovvovaš cealkámuša. “Mii duođaštit ahte dohkkehit Davviriikkaid Ekologalaš Standárdda (NES) dálá njuolggadusaid ja ahte áigut čuovvut daid ulbmillaččat TV-/filbma-/ráido-/AV-prošeavtta buvttadeami oktavuođas.”
Dákkár jođiheaddje- ja linjábuvttadeaddji ovddasvástáduscealkámušmálle gávnnat neahttasiidduin. Cealkámuša sáhttá maiddái ovddidit buvttadanšiehtadusas.
1.b Ruoná konsuleanta/birasfuolaheaddji
Lea gáibádus virgádit sierra ruoná konsuleantta buvttadeapmái, dahje nammadit muhtin bargi ruoná konsuleantan/birasfuolaheaddjin dahje bálkáhit eará olbmo geas lea ovddasvástádus birasgáhttemis. Buoremus livččii ahte dát olmmoš lea čađahan máŋga beaivvi oahpu ja ahte sus lea áigeguovdilis máhttu ceavzilvuođa birra audiovisuála suorggis, dahje sus galgá leat hárjáneapmi dákkár áššiin sullasaš buvttademiin.
Ruoná konsuleanta galgá čuovvut buvttadeami plánadásis gitta dohkkeheapmái. Su rolla lea sihkkarastit ahte ekologalaš standárda čuvvojuvvo, ja ovddidit resursabeaktilis, CO2-ekv-geahpeduvvon buvttadanvuogi.
Ruoná konsuleantta ovddasvástádussan sáhttet leat, muhto eai leat ráddjejuvvon, čuovvovaš surggiide: bargiid ja rusttegiid fievrrideapmi, energiijageavaheapmi, idjadeapmi ja boradeapmi, ja maiddái ávnnasgeavaheapmi.
Dálkkádatgássaluoittu (GHG) rehkenastin
Okta ekologalaš standárdda guovddáš ulbmiliin lea unnidit CO2-ekv-luoittuid iešguđet dásiin filbmabuvttadeamis. Danne lea deaŧalaš systemáhtalaččat rehkenastit CO2-ekv-luoittuid juo buvttadeami plánendásis.
1.c Álgoraporta ja gaskaboddosaš dálkkádatgássaluoittuid (GHG) rehkenastin
Álgoraporta (mas lea standardiserejuvvon málle) ja gaskaboddosaš dálkkádatgássaluoittuid (GHG) rehkenastin galgá sáddejuvvot maŋimustá go lea ožžon LOC, buvttadandoarjaga dahje ruoná čuovgga. Rehkenastin galgá dahkkot CO2-ekv rehkenastinrusttegiin.
1.d Loahpalaš dálkkádatgássaluoittu (GHG) rehkenastin
Maŋŋel go buvttadeapmi lea čađahuvvon, de galgá sáddet dárkilis CO2-ekv-luoittuid rehkenastima. Rehkenastin galgá dahkkot CO2-ekv rehkenastinrusttegiin.
1.e Loahpparaporta
Maŋŋel go buvttadeapmi lea čađahuvvon, de galgá buvttadanfitnodat ovddidit loahpparaportta mii čuovvu standardiserejuvvon málle.
Dát raporta galgá čilget gáibádusaid ollašuhttima ja čájehit buvttadeami duohta CO2-ekv-luoittuid, mat leat rehkenastojuvvon čađaheami maŋŋel.
Bargiid ja rusttegiid sáhtosteapmi lea okta dain surggiin mii mielddisbuktá eanemus CO2-ekv-luoittu buvttadeamis. Unnidan dihte luoittuid mat bohtet mátkkošteamis ja fievrrideamis, leat muhtun beaktilis strategiijat earret eará:
Fievrridan-/mátkkoštanvuogi válljen lea maid deaŧalaš. Girdit mielddisbuktet stuorra dálkkádatgássaluoittuid ja daid galgá garvit go lea vejolaš. Biillat, smávva gálvobiillat, minibusset ja guorbmebiillat leat maiddái mielde dagaheame stuora luoittuid. Dáid vuostebeallin leat sihkkelat ja e-sihkkelat, mat leat measta CO2-ekv-neutrálat. Togat luitet gaskamearálaččat 90% unnit dálkkádatgássaid go girdit, mii mielddisbuktá ahte toga lea okta dain eanemus birasseasti fievrridanmolssaeavttuin.
Danne galgá válljet togaid, almmolaš johtolaga, sihkkeliid ja el-sihkkeliid go lea vejolaš.
2. a Almmolaš johtolat go leat geahččit ja statisttat
● Geatnegahtton gáibádus
Studiobuvttademiin gos leat olbmot geahččame, berre ávžžuhit sin geavahit almmolaš johtolaga dahje eará ceavzilis mátkkoštanvugiid, nugo sihkkela, doppe gos lea vejolaš. Dan sáhttá dahkat omd. dan bokte ahte sádde dieđuid das movt lea álkimus mátkkoštit báddenbáikái almmolaš fievrruiguin dahje sihkkeliin. Dát guoská maiddái statisttaide.
2.b Ii girdit jus togain ádjána unnit go vihtta diimmu
● Geatnegahtton gáibádus
Sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš girdimátkkit eai leat dohkálaččat jus vástideaddji togamátki (dahje mátki bussiin/biillain/fatnasiin) ádjána unnit go vihtta diimmu. Priváhta girdit eai galgga geavahuvvot buvttadeapmái, jus dat eai čájehuvvo filmmas.
2.c Geavahit unnán-nuoskkideaddji fievrruid
● Geatnegahtton gáibádus
Unnimusat juohke nubbi fievru maid buvttadeapmi oamasta dahje láigoha (earret daid mat čájehuvvojit filmmas) galgá leat CO2-ekv-geahpeduvvon fievru mii luoitá unnán partihkkaliid ja nitrogenoksida.
Dát mielddisbuktá:
2.d Geavahit unnán-nuoskkideaddji minibussiid, gálvobiillaid ja smávva guorbmebiillaid
● Geatnegahtton gáibádus
Unnimusat juohke goalmmát fievru maid buvttadeapmi oamasta dahje láigoha (earret daid mat čájehuvvojit buvttadeamis) galgá leat CO2-ekv-geahpeduvvon fievru mii luoitá unnán partihkkaliid ja nitrogenoksida.
Dát mielddisbuktá:
Erenoamáš fievrrut main lea vásedin heivehuvvon integrerejuvvon teknologiija leat luvvejuvvon dán gáibádusas.
2.e Geavahit unnán-nuoskkideaddji guorbmebiillaid badjel 7,5 tonna
○ Ulbmilgáibádus
Unnimusat juohke njealját guorbmebiila mii deaddá badjel 7,5 tonna maid buvttadeapmi oamasta dahje láigoha (earret daid mat čájehuvvojit buvttadeamis) galgá leat CO2-ekv-geahpeduvvon fievru mii luoitá unnán partihkkaliid ja nitrogenoksida.
Dát mielddisbuktá:
Erenoamáš biillat main lea vásedin heivehuvvon integrerejuvvon teknologiija leat luvvejuvvon dán gáibádusas.
2.f Dušše EURO 6 diesel
● Geatnegahtton gáibádus
Jus dieselbiillat geavahuvvojit, de dat galget deavdit diesel EURO 6 -standárdda.
Erenoamáš biillat main lea vásedin heivehuvvon integrerejuvvon teknologiija dahje vásedin heivehuvvon rusttegat leat luvvejuvvon dán gáibádusas.
(Buot buvttadanfitnodaga dálá fievrrut ja teknihkalaš bálvaluslágideddjiid fievrrut leat gaskaboddosaččat luvvejuvvon dán geatnegahtton gáibádusas mii guoská gálvobiillaide ja guorbmebiillaide. Dát gaskaboddosaš luvven digaštallojuvvo ovdal standárdda boahtte revišuvnna, ja luvven bisuhuvvo dassážii.)
2.g Láddet elektralaš fievrruid ruoná energiijain
○ Ulbmilgáibádus
Dain riikkain gos dat lea olámuttos, galgá ruoná energiija dahkat unnimusat 30 % dan oppalaš elrávnnjis mii geavahuvvo elektralaš fievrruid láddemii.
Molsut ruoná energiijii *1 lea dat okta dain jođáneamos ja beaktileamos vugiin unnidit CO2-ekv luoittuid. Dieselaggregáhtat ges mielddisbuktet mearkkašahtti olu dálkkádatgássaid ja partihkkaliid.
Danne berre elrávnnji dábuhit neahttafierpmádagas go fal lea vejolaš, dan sadjái go dorvvastit aggregáhtaide.
Čuovga, sihke studios ja filbmenbáikkis (“on location”/olggobeale studio), gáibida dávjá olu energiija. Go systemáhtalaččat buorida energiijageavaheami čuovggaide ja geavahišgoahtá energiijabeaktilis teknologiijaid, de sáhttá stuora oassi ovddeš energiijageavaheamis unniduvvot.
*1 Ruoná energiija = ođasmuvvi energiija, fossiilakeahtes energiija ja/dahje eko-merkejuvvon energiija (ovdamearkka dihte Bra Miljöval/Good Environmental Choice).
3.a Ruoná energiija buot buvttadanbáikkiin
● Geatnegahtton gáibádus
Dain riikkain gos ruoná energiija lea olámuttos, galgá dat geavahuvvot buot buvttadanbáikkiin (maiddái maŋŋebuvttadeamis) ja buot studioin mat geavahuvvojit buvttadeapmái.
3.b Ruoná energiija gaskaboddosaš buvttadanbáikkiin
○ Ulbmilgáibádus
Dain riikkain gos ruoná energiija lea olámuttos, galgá dat geavahuvvot gaskaboddosaš buvttadanbáikkiin (nu go buvttadankantuvrrain dahje sullasaš báikkiin) go lea vejolaš.
3.c Ruoná energiija buvttademiin mat filbmejuvvojit filbmenbáikkis (on location)
○ Ulbmilgáibádus
Dain riikkain gos ruoná energiija lea olámuttos, galgá dat geavahuvvot dan muddui go lea vejolaš go filbme filbmenbáikkis (on location) ja geavaha fierpmádatelrávnnji.
3.d Ruoná energiija maŋŋebuvttadeamis
● Geatnegahtton gáibádus
Dain riikkain gos ruoná energiija lea olámuttos, lea dan geavaheapmi geatnegahtton gáibádus maŋŋebuvttadeami oktavuođas.
3.e Aggregáhttageavaheami eavttut
● Geatnegahtton gáibádus
Oppalaččat galggašii olles buvttadeapmi doaibmat fierpmádatelrávnnjiin. Muhto aggregáhtaid lea lohpi geavahit čuovvovaš dilálašvuođain:
• Buvttademiin filbmenbáikkis (on location) gos ii leat teknihkalaččat heivvolaš elrávdnjelakta lagabus go 100 mehtera.
3.f Dieselaggregáhtaid áigeráddjejupmi
○ Ulbmilgáibádus
Jus lea dárbu geavahit dieselaggregáhtaid (3.e eavttuid vuođul), de ii galgga daid geavahit seamma filbmenbáikkis eambbo go golbma beaivvi maŋŋálaga. Jus šaddá geavahit daid eambbo go golbma beaivvi erenoamáš dáhpáhusaid geažil, de galgá dan vuođuštit loahpparaporttas.
3.g Stage V standárdda luoitogáibádusat dieselaggregáhtaid dáfus
○ Ulbmilgáibádus
Jus dieselaggregáhtat geavahuvvojit, de galgá ee.:
Báhtterčovdosat fossiilajođihuvvon aggregáhtaid sajis adnojuvvojit álo buoret molssaeaktun. Go dát ii leat vejolaš, de leat beaktilis hybridavuogádagat buorit molssaeavttut.
3. h Geavahit elrávdnjehálddašanvuogádaga
○ Ulbmilgáibádus
Jus máŋga dieselaggregáhta geavahuvvojit ovtta báikkis, de ávžžuhit geavahit energiijaseasti elrávdnjehálddašanvuogádaga.
3.i Energiijaseasti čuovgateknologiija studios ja filbmenbáikkis (on location)
○ Ulbmilgáibádus
Čuovgagáldut mat leat hui energiijabeaktilat, nugo LED-čuovggat, galget geavahuvvot sihke studiobuvttademiide ja go filbme filbmenbáikkis (on location). Čuovgagálduid nugo áhcagasčuovggaid ja halogenačuovggaid galgá garvit gitta 2kW rádjai.
Idjadeapmi olggobeale ruovttu váikkuha mearkkašahtti ládje dálkkádatgássaluitui, ja idjadeapmi hoteallas mielddisbuktá dábálaččat stuorát luoittu juohke olbmo ja ija nammii go idjadeapmi ásodagain dahje luopmoruovttuin.
Dálkkádatgássaluoittu hoteallain sáhttá dovdomassii unnidit heivvolaš birasdoaibmabijuiguin. Danne berre diŋgot ásodagaid/luopmoviesuid dahje hoteallaid main leat dohkkehuvvon birasduođaštusat dalle go lea vejolaš. Lea maiddái deaŧalaš ahte dát idjasajit leat lahka buvttadanbáikki.
Idjadeami lassin lea borramušguossoheapmi nubbi CO2-ekv-relevánta fáktor buvttadeami oktavuođas. Dálá borramušbuvttadanproseassa dagaha stuora dálkkádatgássaluoittuid miehtá máilmmi, erenoamážit biergobuvttadeamis, ja maiddái riikkaidgaskasaš borramušfievrredeamis ja goanstaduvttaid ja šaddosuodjalanávdnasiid geavaheami bokte. Go geavaha unnit eallibuktagiid ja dárkilit vállje birasseasti, báikkálaš vuođđobuktagiid, de sáhttá beaktilit unnidit borramušsuorggi birasváikkuhusaid.
4.a Unnimustá 50% birasseasti idjadeapmi
● Geatnegahtton gáibádus
Unnimustá 50 % idjadansajiin galgá diŋgot ásodagain/luopmodáluin dahje hoteallain main leat dohkkehuvvon birasdoaibmabijut, dainna eavttuin ahte dakkárat gávdnojit 15 kilomehtera rádiusas buvttadanbáikkis.
“Hoteallat main leat dohkkehuvvon birasdoaibmabijut” leat dakkárat mat fállet unnimusat čuovvovaš geavadiid:
4.b Vegetáraborramuš
● Geatnegahtton gáibádus
Borramušguossoheapmi galgá leat dušše fal vegetáralaš unnimustá beali filbmenbeivviin juohke buvttadanvahkku.
4.c Báikkálaš borramušat
● Ulbmilgáibádus
Ávžžuhuvvo ahte unnimustá 50% borramušain lea juogo orgánalaččat dahje buvttaduvvon dan riikkas gos buvttadeapmi čađahuvvo.
4.d Diehtojuohkin borramušguossoheami birra
● Geatnegahtton gáibádus
Ovdal filbmema galgá buvttadanfitnodat dieđihit bargiide birasseasti borramušmolssaeavttuid birra.
4.e Háválaslihtit
● Geatnegahtton gáibádus
Háválaslihtit maid geavaha dušše okte (dállearkkat, niibbit/gáffalat/basttet, gohput jna.) ja háválasbohttalat eai galgga oba geavahuvvot ge buvttadeamis.
4.f Borramuš dárbbu mielde
○ Ulbmilgáibádus
Borramušbálkáseami galgá garvit dan bokte ahte ráhkada ja guossoha borramušaid dárbbu mielde, ii ge ovddalgihtii ráhkaduvvon poršuvnnaid mielde.
Go buvttada ja bálkesta ávdnasiid mat geavahuvvojit lávddiid ja čájáhusaid huksemii ja maiddái lávdehábmemii, ja maid dávjá dušše geavaha okte, golahit mearkkašahtti olu luondduávdnasiid ja mielddisbuktet vahágahtti luoittuid.
Vai unnidivččii birasváikkuhusaid ovttaskas buvttademiin, de galgá ávdnasiid geavahit ođđasit máŋgga buvttadeamis, go lea vejolaš.
Dasa lassin lea mávssolaš vuoruhit ođđasis ávkkástallojuvvon ávdnasiid ja válljet birasseasti ávdnasiid vai ovddida resursabeaktilis gierdogeavahanekonomiija.
5.a Ođđasis geavahit ávdnasiid filbmemis ja hearvan
○ Ulbmilgáibádus
Filbmenlávddit, hervenelemeanttat ja ávdnasat galget geavahuvvot ođđasit go lea vejolaš, juogo vurkema, vuovdima, láigoheami dahje adnondiŋggaid geavaheami bokte.
Dát vuohki doarju gierdogeavahanekonomiija dan bokte ahte unnida nuoskkideami ja maksimere resursabeaktilvuođa.
Jus dán galgá olahit, de berre ráddjet ođđa ávdnasiid geavaheami filbmenlávddiid ja scenografiija oktavuođas nu ahte dahká vuollel 50% buot ávdnasiin mat geavahuvvojit.
5.b Ii geavahit háválasbáhtteriid
● Geatnegahtton gáibádus
Háválasbáhtterat maid geavaha dušše okte leat gildojuvvon olles buvttadeamis, sihke filbmenlávddis, buvttadankantuvrrain ja studioin.
Dan sadjái galgá geavahit báhtteriid maid sáhttá láddet, ja daid galgá sáhttit ođđasis ávkkástallat go lea vejolaš.
Spiehkastat: minibáhtterat bealljebuncciid várás (in-ear-rusttegat).
5.c Ođđa muorraávdnasat galget leat FSC- dahje PEFC-dohkkehuvvon
● Geatnegahtton gáibádus
Jus geavaha ođđa fielluid dahje muorraávdnasiid, de galgá fuolahit ahte dat bohtet ceavzilis vuovdedoalus ja galget leat FSC- dahje PEFC-dohkkehuvvon.
5.d Ii makkárge ávdnasiin galgga leat vahágahtti sisdoallu dahje vahágahtti vuolggasadji
○ Ulbmilgáibádus
Ii galgga geavahit ávdnasiid ja sisdoaluid mat vahágahttet birrasa dahje olbmo dearvvašvuođa ja dorvvolašvuođa. Ovdamearkkat leat earret eará dát, muhto ii leat dievaslaš listu:
Visot spiehkastagat galget čilgejuvvot ja vuođuštuvvot loahpparaporttas.
Go lea vejolaš, de galgá diŋggain maid oastá leat Svanemerket, EU ecomerke dahje sullasaš duođaštus.
5.e Iešguđetlágan ávdnasiid sirren
○ Target requirement
Iešguđetlágan ávdnasat galget stellejuvvot oktii nu ahte daid sáhttá álkit sirret ovdal go bálkesta ja vai sáhttá ávkkástallat ođđasis ulbmillaš vuogi mielde. Čoahkit ja hearvvat mat eai geavahuvvo ođđasit, galget sirrejuvvot váldoávdnasiid mielde ovdal go bálkestuvvojit.
Lávdebiktasiid ođđasisgeavaheami birra
Lávdebiktasiid galggašii geavahit ođđasis go lea vejolaš, juogo vurkema, vuovdima, láigoheami dahje adnondiŋggaid oastima bokte. Go lea heivvolaš ja sohppojuvvon, de galget váldopersovnnat beassat geavahit iežaset biktasiid kámera ovddabealde. Jođánis bivttasmohta ja hálbbes biktasiid galggašii garvit. Vai unnidivččii fievrridanluoittuid, de galget regionála bálvalusat geavahuvvot biktasiid ja rekvisihtaid logistihkka oktavuođas go lea vejolaš.
5.f Lávdebiktasiid ođđasisgeavaheapmi
● Geatnegahtton gáibádus
Buot dárbbašlaš lávdebiktasiid dáfus galget bivttashábmejeaddjit vuđolaččat árvvoštallat ja čielggadit sáhttá go gávdnat adnonbiktasiid ovdal go oastá ođđa biktasiid.
5.g Garvit háválasplástta
○ Ulbmilgáibádus
Galgá garvit háválisplástta buot surggiin ja baicca geavahit birasseasti molssaeavttuid. Vuoiddadanbuktagiin mat geavahuvvojit buvttadeamis eai galgga leat mikroplásttat.
5.h Vuoruhit ođđasis ávkkástallojuvvon ávdnasiid
○ Ulbmilgáibádus
Ávdnasat main leat badjel 50 % ođđasis ávkkástallojuvvon komponeanttat galget vuoruhuvvot.
5.i 90 proseantta ođđasis ávkkástallon fiber báhpiris
● Geatnegahtton gáibádus
Go bábir geavahuvvo, de galgá dat leat ođđasis ávkkástallon bábir mas lea unnimusat 90 % bázahusfiber. Jus ii leat vejolaš, de galgá báhpiris leat ekomearka nugo Svanemerket. Dát guoská buot geavahanávdnasiidda (kopiijabábir, wc-bábir, gievkkanbábir, konvoluhtat, sihkkunbáhpirat jna.) earret rekvisihtaide, ja dalle go gáibiduvvo 100 % albma ivdni kreatiiva proseassas.
5.j Doapparsirren
● Geatnegahtton gáibádus
Buot bázahusat buvttadanbáikkiin (maiddái filbmenbáikkis/on location), studioin ja kantuvrrain galget sirrejuvvot unnimustá čuovvovaš kategoriijaide:
Jus regionála doapparčorgenfitnodagat eai fála dáid kategoriijaid, de lea lohpi čuovvut daid njuolggadusaid mat doapparčorgenfitnodagas leat, nu guhká go dat leat duođaštuvvon.
Jus báikkálaš doapparčorgenfitnodagain leat lassi kategoriijat (omd. borramuš- ja juhkamuškartoŋŋat Dánmárkkus), de galgá maiddái daid čuovvut.
6.a Biologalaš girjáivuođa suddjen
● Geatnegahtton gáibádus
Jus filbmenbáiki lea riikka- dahje EU-lágaid bokte suodjaluvvon guovlluid siskkobealde (dego luonddusuodjalanguovllut, Natura 2000-guovllut, loddesuodjalanguovllut jna.) dahje hearkkes ekovuogádagain (dego duoddarat, jiehkit, dulveguovllut jna.), de galgá ráhkaduvvot suodjalanplána. Dát plána berre sisttisdoallat čuovvovaš doaibmabijuid, dilálašvuođaid mielde: